Küta ahju targalt: halupuudega ahi on ökonoomseim

Aktiivne kütteperiood on alanud. Üks üle kahetonnine tellistest kaminahi (ühe või kahe tulekindlast klaasist uksega) suudab vabalt ära kütta kahekorruselise, ca 130-ruutmeetrise maja – tuleb ainult õigesti toimida.
Mati Feldmann,
Inseneeria peatoimetaja

Klaasuksega kaminahjul on omaette esteetiline väärtus, kuid see ahi saab hakkama ka terve eramu kütmisega. Halupuudega kütmine nõuab üksjagu aega ja vaeva, kuid vastutasuks annab suhteliselt odavat loomulikku soojust. Mul on võrdlusmaterjal paneelmaja kahetoalise korteri küttearvetest – julgen väita, et ruutmeetri kohta on halupuudega ahjukütmine kolm korda odavam kui kaugküte.
Tõsi, selle soodsuse taga on talveperioodil iga päev 2–2,5 tundi, väikeste pausidega pikitud tööd, mida võib võtta ka kui kerget, lõõgastava toimega füüsilist koormust. Võtta välja tuhk (muide, leeliselise puutuhaga saab edukalt sammalt tõrjuda), tuua puud sisse, laduda need kindla “mustri” järgi ahju, süüdata, siis oodata, kuni puud kindlalt süttivad. Nüüd on umbes tund aega, mil ahi otsest tähelepanu ei nõua. Saab tegelda muuga või lihtsalt tuld ennast vaadata.

Lahtine kamin on ainult iluasi, sooja annab vähe
“Hoiame pilgud soojas,” ütles kunagi üks mu tuttavatest lahtise kamina ja tullevaatamise kohta. Olen siiski arvamusel, et lahtise kaminaga maja ära ei küta, sest väidetavalt siseneb kaminasse tõmbe tekitamiseks 10 korda rohkem õhku, kui põlemiseks endaks vaja on. Ülearune õhk, mis eluruumidest ja kaminast paratamatult läbi käib, ainult jahutab.
Ent tagasi kaminahju juurde. Läbi kaminahju klaasist ukse on kogu aeg ülevaade, millises staadiumis põlemine on. Kui leegid muutuvad kollasest sinakaks, hakkab põlemine lõpule jõudma. Tuleb vähendada õhu juurdevoolu aknapilude ja tuhakoopa ukse pilude sulgemisega. Kuivõrd need pole kaugeltki hermeetilised, on tõmme piisav selleks, et tuli saaks õhku ka suletud pilude korral. Süte kohendamisega (paar korda) tuleb söed koguda enam-vähem ahju keskele tuharesti peale, kus nad kõige kiiremini ära põlevad. Ette rutates – kiirus on kütmise kriitiline tegur.
Lõpuks siibri sulgemise ajastus. Kui kolle mustaks põleda lasta, olete väga suure hulga soojust korstnasse kirjutanud. Mitte midagi ei juhtu, kui sulgete siibri siis, kui nähtavaid tulekeeli kokkukogutud süte kohal enam pole – põlemine on juba praktiliselt lõppenud. Tõsi, minu kogemused viimase väite osas piirduvad lehtpuu puiduga.

Kuidas ühest kütmisest maksimum võtta?
Ahju laotavad puuhalud peavad loomulikult õuekuivad olema, see tähendab, et toored halud peavad olema seisnud vähemalt ühe suve varikatuse all, mis kaitseb vertikaalse vihma (ja talvel lume eest). Kui vihma ja tuule või tuisu tõttu saavad puuriida küljed vahel niiskeks või lumiseks, ei juhtu midagi.
Olen kuulnud väiteid, et täiesti toored halud peavad kaks aastat kuivama. See on liialdus. Kui puuriit on vertikaalsete sademete eest kaitstud ja tuul pääseb riidast läbi puhuma, kuivavad halud kiiresti. Seda võib palja silmaga näha, sest kahe meetri kõrgune riit kuivab paarkümmend sentimeetrit madalamaks.
Puuhalud olgu terve kolde pikkused, sest milleks lühematega jännata. Kuivõrd puuhalud on erineva jämedusega – jämedamad põlevad samasugustes tingimustes ju kauem, aga eesmärk on, et kõik põleks samaks ajaks ära –, tuleks jämedamad halud laduda koldes keskele ja peenemad külgedele vastu kolde seinu ja üles peale. (Või jämedamad peenemaks lõhkuda.) Kolde külgseinte juures on põlemistingimused kehvemad kui keskel ja suurim kuumus on samuti kolde keskel. Päris alla, alumiseks kihiks, ei ole suuri halge samuti soovitav panna – kipuvad viimaseks põlema jääma.

Kolle tuleb kohe viimseni halge täis laduda
Aga loomulikult tuleb kolle puid täis laduda – nii palju, kui mahub, sest hiljem enam puid ei lisata. Miks see on oluline? See kiirendab põlemistsüklit ja vähendab korstna kaudu väljuvat soojushulka. Kui kütta paari halu kaupa, venitab see põlemisprotsessi pikaks – sel ajal, kui põlevad järgmised halud, kaob eelmiste halgude soojus korstnasse. Seega – kõik korraga.
Süüdata tuleb puuhalud pealt, virna otsast. Selleks panna halgude peale pilpaid, paberit, pappi. Müügil on ka spetsiaalsed kuivpiirituse tabletid. Kilet põletada ei tohi.
Kellele tundus terve kolde täisladumine veidi võõrastav, näiteks tekib kartus, et tuli läheb liiga suureks, siis halgude pealtsüütamine hoolitsebki selle eest, et halud võtaksid tuld järgemööda. Tuli hakkab liikuma ülevalt poolt allapoole ehk altpoolt tulevale õhule vastu. Mida tihedamalt puud koldesse laduda, seda väiksem on oht, et tuli liiga suureks läheb, sest põlemine on ühtlasem ja aeglasem.
Tuhakoopa ukse pilud olen ma avanud umbes poole peale, sest korstna taga on vaid üks ahi ja korsten tõmbab hästi, tõmmet on käega tunda.

Põlemine vajab õhku, aga mitte ülemäära
Klaasukse pilud on üldiselt ette nähtud avada, see kaitseb ukseklaasi tahmumise eest ja annab põlemiseks külje pealt lisaõhku. Minu hinnangul seda lisaõhku siiski vaja ei ole, sest see siseneb koldesse valest kohast, külje pealt, mitte alt. Eriti klaasukse ülemine pilu annab koldesse õhku kohta, kus tegelikult põlemist ei toimu ja see õhk tõmmatakse niisama korstnasse. Avada võiks ainult klaasukse alumise pilu.
Ukseklaasi tahmumine pole just meeldiv, ent pole iseenesest katastroof. Vahel ei aita ka täielikult avatud klaasukse pilud tahmumist vältida. Põlemise viimasel kolmandikul, kui temperatuur koldes kõige kõrgemale tõuseb, “põlevad” tahmunud kohad klaasuksel iseenesest taas läbipaistvaks.

Tuld kohendatakse paar korda põlemise lõpupoole
Nagu juba öeldud, puid ei lisata. Samuti ei kohendata puid enne, kui kollase leegiga põlemine on lõppenud –  ladusa põlemise eest hoolitseb halgude õige mustri järgi virnastamine koldesse. Kollase leegiga põlemise ajal kolde avamine tähendab seda, et tuppa paiskub hulgaliselt tahma ja suitsu. Sinise leegiga põlemise ajal, kui puudest on saanud juba söed, juhtub seda tunduvalt vähem.
Kui põlemine toimub veel ainult sinise leegiga, jääb siibri sulgemiseni kõige rohkem pool tundi. Kõik pilud, mis koldesse lisaõhku annavad, tuleks sulgeda. Paari kohendamisega tuleb söed koguda võimalikult tuharesti peale kokku, et nad maksimaalselt kiiresti ära põleks. Selles etapis ei tohi viivitada minutitki, sest tõmme kannab praegu ebanormaalselt palju soojust korstnasse. Kui süte peal enam siniseid tulekeeli näha pole, tuleb siiber otsustavalt sulgeda. Aktiivne põlemine on sellega lõppenud.
Söed jäävad küll mõneks ajaks edasi hõõguma, kuid kuna kolle pole kunagi hermeetiline, saavad söed piisavalt õhku, et vaikselt hääbuda ning vingugaasi ei teki. Ja teie ahi hakkab nüüd kütmisega salvestatud soojust tagasi andma.
Teist korda samal päeval teil vaevalt kütta õnnestub, kolle on selleks liiga kuum.

Kaminahju kütmine kui omamoodi insenerimõte

Lao kolle halge täiesti täis, kõige jämedamad halud keskele, peenemad külgedele ja üles. Kõige alumine kiht võiks olla keskmise suurusega halud.
Ava tuhakoopa ukse ribid poole peale ja klaasukse alumine pilu, ülemine võib jääda suletuks.
Süüta halud ülevalt.
Puid ei lisata.
Tuld ei kohendata enne, kui kollase leegiga põlemine on läinud üle sinise leegiga põlemiseks. Sule kõik lisaõhku andvad pilud.
Paari kohendamisega kogu söed võimalikult tuharesti peale.
Kui siniseid tulekeeli süte kohal enam pole, sule siiber.

Fakte, tähelepanekuid ja arvamusi

Ühe kütmishooajaga kulub, sõltuvalt talvest, 12–15 m3 puid (kahekorruseline 130-ruutmeetrine maja). Hinna 400 krooni m3 juures kujuneb aastaseks küttekuluks 4800–6000 krooni, ühe ruutmeetri küttekuluks 37–46 krooni aastas. See ei arvesta oma tööd.
Majas tuleb tubade uksed lahti hoida, et soojus ise konvekteeruks. Kütta tuleb üldiselt iga päev, sõltuvalt välistemperatuurist saab veidi varieerida ühe kütmiskorra puudekogust. Samas on suur kogus ja harvemini kütmine efektiivsem.
Kaminahjust kõige kaugemal paikneva magamistoa temperatuur kõigub talvel vahemikus 16–21 kraadi. Jahedamas magamine ongi kasulik.
Välistemperatuur pikalt alla miinus 20 kraadi tähendab seda, et ehkki ahi on tuline, ei suuda konvektsioon piisavalt jõudsalt soojust laiali kanda, mistõttu kamin­ahjust kõige kaugemates tubades tuleb lisada mõnevõrra elektrikütet. Pigem on see siiski erand.
Ahju kütmine tuulutab maja piisavalt ja rohkem tuulutada pole otstarbekas (välja arvatud sundäratõmme pliidi kohal ja vannitoas).
Suurima kütteväärtusega (J/kg) on männipuit. Haavapuidu põletamine puhastavat lõõre ja korstnat. Haab on ka ainus lehtpuu, mis põledes praksub. Ainult saarega ei tohtivat kütta, sest saar oma suure tiheduse tõttu andvat liiga palju soojust, mis pole ahjule hea.

Siin mõnede puuliikide kütteväärtused:

Puu liik Niiskusesisaldus % Energiasisaldus kWh/rm
Saare halud 20 1650
Kase halud 20 1500
Okasupuu halud 20 1300
Sanglepa halud 20 1200
Haava halud 20 850
Hall lepa halud 20 700

 

Allikas: http://www.inseneeria.ee/